Geokronloogiline skaala Caylen EV

Timeline created by caylen.raid
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Algas 4.6 mld aastat tagasi ning lõppes 4 mld aastat tagasi. Periood on vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist n säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis (fotosünteesivad tsüanobakterite elutegevus). Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • 2,500 BCE

    Esimesed ühe- ja mitmerakulised organismid

  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumi plahvatus e. peamiste organismide tüüpide ja loomhõimkondade teke. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine e. saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda karpidel ja tigudel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, vähenesid elualad ja suri väla suur osa mereelustikku.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Tekkisid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
    Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% liikidest kadus.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -203 BCE

    Imetajate ilmumine

    Imetajate ilmumine
    Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon.
  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa oli suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad (peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust).
  • -135 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, kliima hakkas järk-järgult jahenema.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
    Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid.
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omndasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Toimus korduvaid jäätumisi.
  • -3 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
  • -2 BCE

    Kvartenaar

    Kvartenaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni.
    Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).