Geokronoloogiline skaala

Timeline created by facebooker_2883118108602125
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookean
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum e. Ürgeoon

    Arhaikum e. Ürgeoon
    Tekkinud on veekogud, meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Atmosfäärist puudus veel hapnik. Sellest ajast on leitud esimesed stromatoliidid (bakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Neid võib tänapäevalgi leida Austraaliast.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhikum e. Ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum e. agueoon

    Proterosoikum e. agueoon
    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suureneb hapnikusisaldus, tänu tekkinud tsüanobakteritele mis fotosünteesivad. Tekivad esimesed mitmerakulised organismid. Toimuvad mitu suurt ulatuslikku jäätumist. Tekib suur pehmekehaliste e. ilma skeletita elusorganismide rühm, mida hakatakse nimetama Edicara elustikuks.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum e. agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekivad peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad ka tänapäeval. Loomariiki ilmusid järjest: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes nüüd paljudele loomadele mineraalne toes - arvatavasti kaitseks röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. Ühtalsi kasvas planktiliste vetikate hulk. Sellist tohutu kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum e. Vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -2 BCE

    Fanerosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Esimesd märgid, et ka loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffe tekkis järjest juurde. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • -370 BCE

    Esimesed kahepaised

    Esimesed kahepaised
    Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Sellest tuleneb ka nende nimetus kahepaiksed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt kui siis pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseosa oli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algne elustik on väga liigivaene. Toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine, muutid nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmuvad esimesed väiksemad imetajad.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum e. Keskeaegkond

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Tekkisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus. Meredes elasid ka tänapäevst tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.
  • -200 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
    Arenesid välja esimesed imetajad.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad ja paljud teised.
  • -110 BCE

    Massiline väljasuremine

    Massiline väljasuremine
    Järjekordse massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste väljasuremist algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid ulatuslikud rohumaad.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -2 BCE

    Kainosoikum e. uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Tänapäevase ilme omandavad mandrite geoggraafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid e inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linde (dodo, moa). Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvava mõjuga planeedi elustikule.