Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala, Anita-Ly, R2

By laan.anitaly
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • 542 BCE

    Vanaaegkond ehk paleosoikum

    Vanaaegkond ehk paleosoikum
    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis madalmered maismaaks.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 252 BCE

    Keskaegkond ehk mesosoikum

    Keskaegkond ehk mesosoikum
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vaikselt välja eelmisel ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jm. Põhjuseks arvatakse olevat meteoriidiplahvatust.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • 66 BCE

    Uusaegkond ehk kainosoikum

    Uusaegkond ehk kainosoikum
    Pärast dinosauruste välja suremist algas lindude ja imetajate kiire revolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamiks imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum