Geokronoloogiline skaala Evelina Gorjatseva G2E

Timeline created by Evelina Gorjatševa
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad segased meteoriidisajud. Kivimid on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Elu teke 3,8 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum on geokroonilise skaala vanim eoon. Ta on sama vana kui Maa seega pole talle algust paika pandud. Arhaikumi ajavahemik on ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi.
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivte tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevast loomahõimkondadest. Kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon. Kambriumis kasvas planktilise vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, limused ja lülijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    parleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valadavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. Tänu sellele tõi see kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korllide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Need olid väikesed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel.Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Need olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi ajastul tekkis hiidmanner Panganea, mida ümbritses hiiglaslik Pantalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordsed väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal.Samuti ilmusid esimesed imetjad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    mesosoikum ehk keskegkond

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elame meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel akkas kliima järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Jahenes Maa, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, Poolustel kujunes jääkate.
  • -3 BCE

    kvaternaar

    kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetajad(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.