Geokronoloogiline skaala Maarja BK

Hadaikum

4600 BCE

See periood algas umbes 4,6 miljardit aastat tagasi Maa tekkimisega ning lõppes umbes 4 miljardit aastat tagasi, kui Maale oli tekkinud algne maakoor, atmosfäär ning ookeanid. See oli väga vulkaaniline ning sagedaste meteoriidisadudega periood. Sellest ajast pärit kivimeid on leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ning Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekke kohta on mitmeid hüpoteese, millest ükski pole leidnud kinnitust. Kõige tõenäolisem on hüpotees, mille kohaselt põrkas Maa suure taevakehaga, selle tagajärjel eraldus Maalt palju materjali, millest moodustus Kuu. Veel on välja pakutud hüpoteesid, et Maa ning Kuu tekkisid samast gaaspilvest, Maa keerles nii kiirelt, et temast eraldus tükk, millest sai Kuu ning et Maa haaras endale "valmis" Kuu, mis möödus tast liiga lähedalt.

Arhaikum

4000 BCE

Periood, mis oli 4 miljardit aastat tagasi kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Atmosfääris puudus vaba hapnik ning osoonikiht. Selle perioodi ajal tekkis Maale elu. Kuna miski ei olnud neelamas UV-kiirgust, sai elu hakata arenema ainult vees.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Puudus osoonikiht, mistõttu ei neelanud miski UV-kiirgust. Seetõttu sai elu alata ainult vees. Tolleaegsetest eluvormidest on säilinud vähe, kuna need olid pehmekoelised. Kivistised tekivad enamasti luustiku või kestaga organismidest.

Proterosoikum

2500 BCE

Periood, mis kestis 2,5 miljardit aastat tagasi kuni 542 miljonit aastat tagasi. Mitmel korral oli Maa ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ning ookeanite pinnakihis hakkas suurenema hapnikusisaldus. Seda põhjustas fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Hulkraksete organismide teke

2100 BCE

Varasemad organismid olid harjunud elama hapnikuvaeses keskkonnas. Nüüd tekkis tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele hapnikku juurde. See võis juba olemasolevatele organismidele mõjuda surmavalt. Seega pidid organismid kiirelt evolutsioneeruma, et selles maailmas ellu jääda.

Kambrium

542 BCE

Periood, mis kestis 542 miljonit kuni 485 miljonit aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon, mille käigus arenesid välja kõik peamised organismide ehitustüübid. Samuti toimus sellal ka evolutsiooniline võidurelvastumine - röövloomadel kujunesid kujunesid jõulised lõuad ning hambad, saakloomadel aga mineraalne toes, välisskelett.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Periood, mis kestis 485 miljonit aastat tagasi kuni 443 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli soojades troopikameredes rikkalik elustik. Kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, mis tingis jääaja. Jäätumisega alanes maailmameri kuni 100m võrra, mis tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Periood, mis kestis 443 miljonit aastat tagasi kuni 419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes ujusid ringi primitiivsed kalad. Kuid elu hakkas liikuma ka maale. Nii taimi kui loomi võis leida maalt. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Loomade hulgas olid tuhatjalgsed ning skorpionid.

Devon

419 BCE

Periood, mis kestis 419 miljonit aastat tagasi kuni 359 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal olid troopikamered väga rikkaliku elustikuga. Tolleaegsed kalad kasvasid väga suurteks ning olid tippkiskjad. Maismaal hakkasid kasvama juba metsad. Samuti tekkisid kahepaiksed, kes olid suutelised maismaal lühikest aega hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Periood, mis kestis 359 miljonit aastat tagasi kuni 300 miljonit aastat tagasi. Maismaal olid võimsad metsad - tänapäevaste sõnajalgade, osjade ja kollade puukujulised eellased. Sellel ajastul tekkis tohutult kivisütt. Mitmed lülijalgsed said lennuvõime ning maale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Periood, mis kestis 300 miljonit aastat kuni 250 miljonit aastat tagasi. Sel ajastul oli maal vaid üks hiiglaslik manner, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Mandri sisealal oli väga karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad.Ajastu lõpuks suri välja 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Periood, mis kestis 250 miljonit aastat kuni 200 miljonit aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ajastu jooksul tekkisid dinosaurused, kes said järjekordse väljasuremise tõttu domineerivaks loomarühmaks. Tekkisid ka esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Periood, mis kestis 200 miljonit aastat kuni 145 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli elustikuks dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Maismaal oli palju paljasseemnetaimedest koosnevat metsa.

Kriit

145 BCE

Periood, mis kestis 145 miljonit kuni 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kogu Maa. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetajad ning linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid ka dinosaurused. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti.

Paleogeen

66 BCE

Periood, mis kestis 66 miljonit aastat kuni 23 miljonit aasta tagasi. Kuna dinosaurused olid surnud, algas lindude ning imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid see hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid välja ka ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Periood, mis kestis 23 miljonit aastat kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Tollal kujunesid välja tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased. Perioodi jooksul jäätus Maa korduvalt.

Kvaternaar

2 BCE

Periood, mis algas 2,5 miljonit aastat tagasi ning kestab siiani. Perioodil tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle aja jooksul on palju liike välja surnud. Sellega seostatakse inimese mõju planeedile.