Rahvuslik liikumine

Perno Postimees

Dec 24, 1857

Peatoimetaja oli Jannsen ning seda toimetati Pärnus.Väärtustas eestlaste rahvustunnet ja väärikust ning haridust, pakkus talupoegadele teadmisi maailma kohta ja soovitas talud päriseks osta.
Oli hästi toimetatud, levimist soodustas Jannsen..

Eesti Postimees

Dec 24, 1864

Peatoimetaja oli Jannsen ning seda anti välja Tartus.Äratas rahvustunnet, ärgitas haridust omandama ja talusid päriseks ostma, kuid oli mõisnikesõbralik.

Vanemuine

Dec 24, 1865

Vanemuise laulu - ja mänguselts asutati 1865, J.V. Jannseni eestvedamisel Tartus. See polnud ainult Tartu keskne, vaid sellel oli üle-eestiline tähtsus. „ Vanemuine “ õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. Seal peeti ka kõnesid ning oli rahvuliku liikumise juhtide kohtumispaigaks. Pani aluse laulupidude traditsioonile

Jakobsoni tuntuim kõne

Dec 24, 1868

"Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg". Vana aearaamatutest ülespandud" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega Vene tsaarikotka rahuliste tiibade varjus.

Esimene üldlaulupidu

Jun 18, 1869

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen.Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Esinesid ainult meeskorid. Peeti isamaalisi kõnesid( nt.Jakob Hurt).
Samuti kasvatas Esimene üldlaulupidu eestlastes ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu edaspidiseks.

Eesti Põllumeeste Selts

Dec 24, 1870

Oli eesti põllumehi ühendav selts. Seltsi asutas 1870. aastal Johann Voldemar Jannsen, et edendada põllumajandust
Selts korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi.
Esimene näitus peeti 19.- 20. septembril 1876. aastal Otepääl; see oli ühtlasi ka esimene Eesti näitus.

Aleksandrikooli liikumine

Dec 24, 1870

Aleksandrikooli liikumine toimus 1870-1884. aastatel. Eesmärgiks oli kõrgema emakeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (mõtte algatajad Jaan Adamson, Hans Wühner)
Liikumise keskuseks kujunes Tartu ja selle juhiks (peakomitee presidendiks) sai Jakob Hurt.1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta koolile maja Põltsamaa külje alla.1884. aastal suleti kõik komiteed, kogu raha paigutati riigikassasse ning 1888. aastal avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool.

Sakala

Dec 24, 1878

SAKALA anti välja 1878-1878.a, mis andi välja C.R.Jakobson. Ajaleht sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks.Selles arvustas Jakobson meie ühiskondlikke olusid ning Astus mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, poliitika toetus jõukale talurahvale. Pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid valitsus hoopis sulges “Sakala” mõneks ajaks.Liigne enesekindlus viis Jakobsoni vastuollu teiste seniste mõttekaaslastega.

Eesti Kirjameeste Selts

Dec 24, 1978

Eesti Kirjameeste Selts tegeles aastatel 1872–94 Tartus, mis oli eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing. Seltsi asutamise mõte pärineb F.R.Kreutzwaldilt, C. R.Jakobsonilt ja H.Wühnerilt. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Seltsi esimese presidendi J.Hurda juhtimisel alustati kavakindlat rahvaluule kogumist. Seltsi raamatukogus oli umbes 2000 raamatut.