Esimane maailmasõda

Franz Ferdinandi mõrvamine

Jun 18, 1914

AllikasAustria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos oli Esimese Maailmasõja otseseks ajendiks.

1. Maailmasõja algus

Jul 28, 1914

AllikasI MS algas ametlikult, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Kõige ohvriterikkam sõda sinna ajani.

1. ms

Period: Jul 28, 1914 to Feb 5, 1920

Marne`lahing

Sep 11, 1914

AllikasLahing peeti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.

Ypres`lahing

Apr 22, 1915

AllikasPeeti Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Ypres' lahingus kasutasid sakslased esmakordselt gaasi. Lahing toimus Belgia territooriumil.

Verduni lahing

Feb 21, 1916

Allikas

Somme` lahing

Jul 1, 1916

AllikasToimus Üheltpoolt Saksamaa ning teiselt poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa vägede vahel. Somme lahingus kasutati esmakordselt sõjaväe lennuväge ja tanke.

Veebruarirevolutsioon

Mar 8, 1917

AllikasVeebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Oktoobripööre

Nov 5, 1917

AllikasOktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamise kogu Venemaal.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

AllikasPärast 1917. aasta Märtsirevolutsiooni sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti.

Bresti rahu

Mar 3, 1918

Bresti rahuga astus Venemaa sõjast välja.

Compiegne vaherahu

Nov 11, 1918

Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Vabadussõda algas, kui Punaarmee tungis kahe diviisi, ehk enam kui 12000 mehega üle Eesti piiri Narvas.

Versailles`rahulepingu sõlmimine

Jun 28, 1919

Versailles' rahu sõlmiti liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandi atentaadist. Tähtsaimad eestvedajad rahulepingiu sõlmimisel olid: Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaminister Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau.

Vabadussõja lõpp

Jan 3, 1920

1. jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar – sõlmiti Tartu rahu. 30. märts – vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega Tartu rahuleping jõustus. Eesti oli kindlustanud oma Iseseisvuse.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega. Eesti esindajad rahuläbirääkimistel olid Jaan Poska ja Jaan Soots.