esimene maailmasõda

Sõja ajend

Jun 28, 1914

Sooritati Sarajevos Serbia salaorganisatsiooni "Must käsi" poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinalilie. Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia , mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvad.

Esimene maailmasõda

Period: Jun 28, 1914 to Nov 11, 1918

Sõja algus

Jul 28, 1914

Sõja algus . Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja kuuaega pärast Austria-Ungari troonipärija mõrva.

Venemaa üldmobilisatsioon

Jul 30, 1914

Serbia liitlane Venemaa valmistus sõjaks. Kohe pärast seda kuulutas ka Austria-Ungari väja üldmobilisatsiooni. 1.augustil , prantsusmaa ja saksamaa kuulutasid tunni ajase vahega välja ka üldmobilisatsiooni.

Saksamaa kuulutas sõja Venemaale

Aug 1, 1914

Saksamaa Prantsusmaa sõda

Aug 3, 1914

Saksamaa hoiatas Prantsusmaad , kui too ei jää neutraalseks saksa-vene konfliktis. Saksamaa tahtis anda Prantsusmaale löögi läbi Belgia. Saksamaa esitas 2. augusti õhtul erapooletule Belgiale 12-tunnilise tähtajaga ultimaatum, milles süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nõudis endale luba Belgiasse väed sisse viia. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Peale keelduva vastuse saamist ultimaatiumile , ületasid Saksa väed 4.augustil Belgia piiri.

Suur-Britannia kuulutas Saksamaale sõja

Aug 5, 1914

Kuna 1839.aasta lepingu järgi pidi Suur-Britannia sekkuma , kui rikutakse Belgia neutraliteeti. Kui Saksamaa polnud nõus oma vägesid välja viima , olid Saksamaa ja Suurbritannia 5.augusti keskööst ametlikult sõjas. Samal päeval kuulutas Austria-Ungari Venemaale sõja.

Prantsusmaa ja britannia Austria-Ungarile

Aug 12, 1914

12.augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Suur-Britannia Austria -Ungarile sõja. Kuigi riikide mõningad juhid ei olnud rahul selliste asjade käiguga , võeti need sõjakuulutused inimeste poolt erinevates Euroopa linnades vastu juubeldustega.

Liege ja Namur

Aug 15, 1914

Vaatamatta sellele , et Belglased panustasid palju oma kindluste kaitsmisele , suutsid sakslased läbimurda nende kaitsetest. Saksamaa eesmärk oli Pariis, kuid Belgia kindlused Liege ja Namur jäid Saksamaale ette. Tänu nende heale kahuriväele vallutasid Sakslased kindlused paari päevaga. Liege langes 15.augustil ja Namur 24.augustil.

Tannenbergi lahing

Aug 23, 1914

Venemaa alustas ülekaalukalt peale tungi Preisimaale. Järgnenud Tannenbergi lahingus piirasid saksa väed ümber vene 2.armee ja purustasid selle. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingu käigus Ida-Peisimaalt lahkuma.

Jaapan kuulutab sõja Saksamaale

Aug 23, 1914

1. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingdao kindluse, mis kuulus Saksamaale.

Petrograd

Sep 1, 1914

Peterburg nimetati ümber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed Austria-Ungari väe Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse.

Marne`i lahing

Sep 5, 1914

Septembriks oli Saksa sõjaväge saatnud suur edu ja nad lähenesid Pariisile. Viimasel hetkel suutsid prantslased Saksa väed tagasi lüüa. Marne`i lahing 5-6.september , kus Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku.

Dardanellide operatsioon

Feb 1, 1915

Dardanellide operatsioon Gallipoli poolsaarel (veebruar 1915 – jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Sõjalises mõttes lõppes läbiviidud operatsioon läbikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes 265 tuhat ning türklased umbes 300 tuhat sõdurit. Samas olid türklased sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud Mesopotaamias, Egiptuses või Kaukaasias.

Gaasirünnak

Apr 22, 1915

Sakslased kasutasid esimest korda gaasi rünnakut. Surma said 5000 ja gaasimürgituse 15 000 sõdurit. Sakslased kasutasid kloori sisaldavat mürkgaasi. Ka hiljem kasutati fosgeeni ja sinepigaasi rünnakuid , kuid need ei andnud määravat tulemust.

Corlice`i lahing

May 2, 1915

1. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma.

Itaalia liitub

May 23, 1915

Itaalia on siiani jäänud sõja neutraalseks. 23.mail aga kuulutab ta Austria-Ungarile sõja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel.

Serbia vallutamine

Oct 1, 1915

Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid sügisel kogu Serbia. Serbia taanduvad väed (ligi 140 tuhat) ületasid Albaania ja Montenegro piiri ning transporditi itaallaste abil Kerkyra saarele. Püüdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Salonikis suure liitlasvägede baasi ja ületasid oktoobris Serbia lõunapiiri. Nende tee tõkestasid aga Bulgaaria väed ja liitlaste kaks diviisi pöördusid tagasi Salonikisse.

Verduni kindlus

Feb 21, 1916

Üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksamaa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100 000 mehest 420 000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise.

Brussilovi läbimurre

May 22, 1916

Pealetungi alustasid Venemaa Põhjarinde, Läänerinde ja Edelarinde väed. 22. mail alanud pealetungi käigus vallutasid Aleksei Brussilovi juhitud väed Ida-Galiitsia ja Bukoviina. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel sõtta Rumeenia.

Somme`i lahing

Jul 1, 1916

1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal.

rahu ettepanek

Dec 12, 1916

Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma kolooniad.

allvee sõda

Feb 1, 1917

Saksamaa pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.

Caporetto lahing

Oct 24, 1917

Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni, vangi langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda.

vaherahu katsed

Dec 15, 1917

1. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevolutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia.

Saksamaa vallutab

Feb 1, 1918

1. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla.

Saksamaa peale tung Pariisi poole

Mar 24, 1918

1. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatut ja nälgivat meest. Lõuna-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi tõttu suri maailmas ligi 25 miljonit inimest.

Bukaresti rahu

May 7, 1918

1. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu.

Teine Marnei lahing

Jul 15, 1918

1. juulil alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile . 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid.

Sõda lõppeb

Oct 28, 1918

1. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest.

Musrose vaherahu

Oct 30, 1918

Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober sõlmis Türgi Mudrose vaherahu.

Pariisi rahukonverents

Jun 28, 1919

Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.