-
Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi
-
Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest
-
Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse
Termodünaamika II seadust on erinevad teadlased formuleerinud erinevalt:
a) soojus ei saa iseenesest kanduda külmemalt kehalt kuumemale.
b) ükski soojusmasin ei saa kogu soojust täielikult tööks muuta
c) igiliikur on võimatu -
Nicolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori
-
Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku
Täpne kuupäev puudub -
Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained
Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. -
Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil
-
William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo
Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget sagedust muutmata. Pildil Stanley esimene trafo, mida kasutati Great Barrintoni elektrifitseerimiseks 1886.aastal. -
Pierre Curie avastab, et matejalid kaotavad teatud kriitilistel temperatuuridel magneetilised omadused
-
Pieter Zeeman avastab, et tugevas magnetväljas oleva valgusallika spektrijooned lõhestuvad mitmeks
-
Niels Bohr esitleb aatomi kvantmudelit
Bohri I postulaat. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igale vastab kindel energia En . Statsionaarse olekus aatom ei kiirga
Bohri II postulaat. Energia kvant neelatakse või kiiratakse üleminekul ühest kvantolekust teise. -
Üldrelatiivsusteooria kinnitamine
Arthur Stanley Eddington juhib ekspeditsiooni päikesevarjutuse vaatlemiseks. Ekspeditsioon avastab, et päike põhjustab tähtedelt tuleva valguse kõrvalekaldumist ja kinnitab seega üldrelatiivsusteooriat
