I maailmasõja algus kuni Nõukogude võimu taaskehtestamine 1944

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Aastal 1914 viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata.

Veebruarirevolutsioon Petrogradis

Feb 27, 1917

Keiser loobus troonist. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte ja Petrogradi Nõukogu kätte.

Rahutus Eestis

Mar 2, 1917

Tallinnas ülelinnaline streik. Punalippude ja mässulauludega vabastati poliitilisi vange. Tapeti ka politseinikke.

Petrogradis eestlaste demonstratsioon

Mar 26, 1917

Nõuti Eestile autonoomiat. Sinimustvalgete ja punalippude all marssis 40 000 inimest sh 15 000 relvastatud sõdurit. Ettevõtmine avaldas muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele.

Autonoomne Eestimaa rahvuskubermang

Mar 30, 1917

Kolmekümnendal märtsil kinnitati määrus, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga. Kubermangukomissaariks nimetati Jaan Poska.

Enamlaste tõus

Period: May 1, 1917 to Oct 30, 1917

Enamlaste ettevalmistus relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal.
1917. aasta jooksul VSDTP enamlik tiib tõusis tähtsamaks. Enamlaste arv tõusis drastiliselt. Eesti enamlaste linnavalimiste võit Tallinnas ja Narvas.

Maanõukogu valimised

May 23, 1917

Mais toimusid Maanõukogu ehk Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Lisaks asendati kubermanguvalitsuse vene ametnikud eestlastega. Seati ametisse täidesaatvat võimu teostav Maavalitsus. Eesti keel kuulutati terves kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Eestis loodi rahvusväeosa.

Sakslased vallutasid Lääne-Eesti saarestiku

Oct 1, 1917

Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse. Oktoobris vallutasid sakslased Lääne-Eesti saarestiku ja esimese Eesti polgu allüksused langesid vangi.

Enamlik oktoobripööre

Oct 25, 1917

Enamlik oktoobrirevolutsioon leidis Venemaal aset 25. oktoobril 1917 ja Eestis kaks päeva hiljem.​ Pärast riigipööret Venemaal oktoobris 1917 üritasid enamlased võimu haarata ka Eestis, ent see õnnestus vaid osaliselt. Enamlased moodustasid Sõja Revolutsioonikomitee, mis koosnes punakaartlaste salkadest.

Jaan Poskalt võimu ülevõtmine

Oct 27, 1917

Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, oli kõrgeim kohalik valitusasutus.

Maanõukogu kogunemine Toompeal

Nov 15, 1917

Rahvasaadikud kogunesid Toompea lossis ja võtsid vastu tähtsad otsused:
1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) kuni Asutava kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
Võeti vastu ajaloolised otsused, mis tähendasid riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.

Balti Hertsogiriik

Period: Dec 3, 1917 to Nov 5, 1918

Baltisaksa aadlikel oli plaan luua Esimese maailmasõja ajal Saksamaa poolt hõivatud Baltikumi aladel Saksa keisrile alluv protektoraat. Mõte oli lahutada Balti kubermangud Venemaast ja ühendada Saksamaaga. Võimalus selleks avanes märtsis 1918 pärast kogu Baltikumi minekut Saksa vägede kontrolli alla. Hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti 5. novembril. Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega.

Välisdelegatsiooni saatmine Pariisi

Jan 10, 1918

Vanematekogu otsustas välja kuulutada Eesti iseseisvuse ja Venemaast eralduda. Jaanuaris saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, et tunnustada Eesti iseseisvust ja luua sidemed suurriikide diplomaatidega.

Poliitilise olukorra muutumine

Jan 25, 1918

Eesti Asutava Kogu valimised katkestati. Nimelt selgus, et enamlased ei saavuta absoluutset enamust. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine ja küüditamine.

Majandusreform

Jan 26, 1918

Algas pankade riigistamine ja elamute natsionaliseerimine. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti.

Saksa vägede pealetung

Feb 18, 1918

Sakslased tungisid Eesti aladele peale. Vene armeest järele jäänud riismed põgenesid kiiresti. Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis ja see oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes. Peamiseks eesmärgiks oli iseseisvusde väljakuulutamine. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Eesti Tööerakond) ja Konstantin Konik (Eesti Demokraatlik Erakond).

Iseseisvusmanifest

Feb 21, 1918

Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti. Esimene katse (21. veebruaril) tehti Haapsalus, kus kaitse all taheti avalikult manifest ette lugeda, aga sakslased jõudsid enne. Pärnus (23. veebruaril) loeti manifest Endla teatri ette kogunenud rahvahulgale. Päev hiljem loeti manifest ette Viljandis.
24. veebruaril ei jõutud manifesti ette lugeda, kuid selle asemel kleebiti teksti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

Iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts, asetäitjaks sai Jüri Vilms. Ajutine Valitsus sai tegutseda vaid mõne päeva enne Saksa okupatsioonivõimu kehtestamist. Seejärel läks Eesti Ajutine Valitsus põranda alla.

Saksa okupatsioon

Mar 3, 1918

Sõlmiti Vene-Saksa rahuleping. Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

Saksa okupatsiooni lõpp

Nov 11, 1918

Novembri alguses kukutati Saksamaal keiser ja loodi sotsialistlik valitsus. Esimese maailmasõja lõpp tegi ka lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. Tallinnas puhkesid rahutused. Sakslased andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks (11. novembril legaalne koosolek). Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.novembril 1918.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Kui Saksa väed asusid 1918. a lõpul Eestist lahkuma, seadis Nõukogude Venemaa eesmärgiks liita Eesti taas endaga ning kehtestada siin enamlik režiim. Eesti idapiirile koondati punaväelased, Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Vabadussõja ajal lühikest aega eksisteerinud enamlik marionettriik. Enamlik Eesti Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas 29. novembril Narvas välja Eesti nõukogude vabariigi ehk Eesti Töörahva Kommuuni (ETK), mille liidriks (nõukogu esimeheks) sai Jaan Anvelt. Sisuliselt oli tegemist sõjakuulutusega Eesti Ajutisele Valitsusele, sest Nõukogude võim kuulutati kogu Eestis taas kehtivaks, Ajutise Valitsuse määrused aga kehtetuks.

Sõjaseisukord

Nov 29, 1918

Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra ning üldmobilisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 1893–1896 sündinud (21–24-aastased) mehed.

Eesti laevastiku loomine

Dec 17, 1918

Admiral Johan Pitka määrati merejõudude juhatajaks ning alustas Eesti merejõudude loomist. Ta tegutses juhatajana kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.

Kalevlaste malev

Dec 20, 1918

Tallinnas alustati vabatahtlike vastuvõttu Kalevlaste Malevasse. Kalevlaste Maleva pataljon osales Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel, lõunarindel, kui ka Landeswehri sõjas. Vabadussõjas juhtisid väeosa lipnik Leopold Tõnson ja lipnik Otto Tief.

Soome vabatahtlikud

Jan 5, 1919

Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome vabatahtlike kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Eriti oluline roll oli Julius Kuperjanovi pataljonil.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli Eesti Vabadussõjas otsustavaks pöördepunktiks. Tegu oli Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov.

Iseseisvumise I tähistamine

Feb 24, 1919

Kahekümne neljandal veebruaril 1919. aastal tähistati esimest korda Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva.

Punaarmee uus pealetung

Mar 11, 1919

Enamlased vallutasid taas Kagu-Eesti osad: 11. märtsil Petseri ja jõudsid Võru ligidale, mõned päevad hiljem tungiti peale lõunarindel 2. diviisi positsioonidele.

Asutava Kogu valimised

Apr 5, 1919

Eesti Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Osavõtt oli väga aktiivne: valimas käis u 80% hääleõiguslikust elanikkonnast. Valimiste korraldus oli demokraatlik, st hääletamisest osavõtuks ei kehtestatud varanduslikku, seisuslikku ega soolist tsensust.

Asutava Kogu otsused

Apr 23, 1919

Asutav Kogu alustas tööd 23. aprillil 1919. Selle esimeheks hääletati August Rei valimised võitnud sotsiaaldemokraatide erakonnast. Asutava Kogu suurimateks saavutusteks võib pidada maareformi väljakuulutamist (1919) ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist (1920).

Eesti esimene valitsus

May 8, 1919

Eesti Ajutine Valitsus lõpetas oma tegevuse ning ametisse astus Otto August Strandmani esimene vaitsus, milles Strandmanil oli ka sõjaministri portfell. Valitsuskoalitsiooni moodustasid ESDTP, Tööerakond ja Eesti Rahvaerakond. Välisministriks oli Jaan Poska ja kohtuministriks Jüri Jaakson.

Mai-juuni suur pealetung

May 30, 1919

Eesti vabastatakse punaarmeelaste käest. 30. mail teatas ülemjuhataja Johan Laidoner Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud.

Landeswehri sõda

Jun 5, 1919

Landeswehri sõda oli 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr. Landeswehri vägede pealetungi tõkestamisega soodustati Läti iseseisvuse saavutamine. Relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Kārlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Võnnu lahingut võib pidada Landeswehri lahingu II etapiks. Lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased, olenemata sakslaste esialgsest edust, ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

I rahuettepanek

Aug 31, 1919

Enamlased otsustasid Eestiga rahu sõlmida ning ta nõnda Nõukogude Venemaa vastaste jõudude seast välja lülitada. Augustis tegigi Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissar Georgi Tšitšerini esimese ametliku rahuläbirääkimiste ettepaneku Eestile.

Pihkva rahukonverents

Sep 16, 1919

Rahukonverents leidis aset 16.–18. septembril 1919 Pihkvas. Toimusid vaherahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Vene SFNV esindajate vahel Eesti Vabadussõja lõpetamiseks.

Jaan Tõnissoni valitsus

Nov 18, 1919

Ametisse astus Jaan Tõnissoni esimene valitsus, kus sõjaministriks sai ohvitseri asetäitja August Hanko. Valitsuskoalitsioonis olid Rahvaerakond, ESDTP ning Tööerakond.

Rahuläbirääkimised Tartus

Dec 5, 1919

Viiendal detsembril taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga Tartus. Juba 31. detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel vaherahu sealsamas. Punaarmee samaaegne pealetung rindel, eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi, ei andnud oodatud tulemusi.

Vaherahu

Jan 3, 1920

Kolmandal jaanuaril 1920 kell 10.30 hakkas kehtima vaherahu Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Sellega oli Vabadussõda peaaegu lõppenud, Eesti- Vene piiri ja majandusküsimustes kokkuleppele veel ei jõutud.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Teisel veebruaril 1920 kell 00.45 sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, mis lõpetas Vabadussõja. Lepingu alusel tunnustasid riigid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks, panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned ja majanduslikud tingimused.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Hitleri-Stalini pakt või Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. Saksamaale avanes tee agressiooniks itta ja Venemaale läände.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud.

Venemaa käivitab plaanid Baltikumis

Sep 15, 1939

Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteediseadusele asuti seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping sõlmiti 28. septembril 1939, mille tulemusena Nõukogude Liit võis täiesti seaduslikult tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega.

Poola lakkab eksisteerimast

Sep 28, 1939

Peale Saksamaa pealetungi tungis 17. sept. 1939 Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. Nad otsustasid Poola omavahel ära jagada.

Baltisakslased lahkusid Eestist

Oct 18, 1939

Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltiskasklaste ümberasumine Umsiedlungi. Hitler mainis oma kõnes baltisakslaste ümberasumist, seejärel lahkusid Eestist pea kõik sakslased. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Soomes oli parlament Moskva nõudmistele resoluutselt vastu. Venemaa tungis 30. novembril 1939 Soome ja nii sai alguse Talvesõda. Vaatamata sellele, et Soome võitles Venemaa vastu üksi,
suutis ta raevuka vastupanuga tekitada Punaarmeele suuri kaotusi ja sundis tagasi tõmbuma. Rahulepingu tulemusena pidi Soome osa territooriumist NSV-le loovutama, kuid Soome riik säilitas iseseisvuse.

NSV esitab ultimaatumi Eestile

Jun 16, 1940

Nõukogude Liit esitas Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Kõik Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt. Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud "Narva diktaadile".

Narva diktaat

Jun 17, 1940

Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.

Raua tänava lahing

Jun 21, 1940

Juunipöörde ajal üritavad Eestisse toodud tööliste salgad üle võtta strateegilisi punkte. 21. algkooli paigutatud Sidepataljon keeldub relvi loovutamast ning nende pihta avatakse tuli. Lõpuks otsustavad kaitseväelased alistuda ning koolihoone rüüstatakse.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Andrei Ždanovi saabumisel Tallinna kutsutakse uue valitsuse kandidaadid tema juurde. Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes nõudsid Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. 21. juuni õhtuk nimetatakse ametisse Johannes Varese valitsus.

II Riigivolikogu valimised

Jul 14, 1940

14.-15. juulil toimuvad erakorralised Riigivolikogu valimised, kus kandideerivad ainult Töötava Rahva Liidu kandidaadid. Kõik rahvusliku opositsiooni esitatud kandidaadid tõrjuti erinevatel ettekäänetel kõrvale. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget (kokku 80 liiget). Valimiste osalusprotsendiks väidetakse olevat 81,6% ja poolthäälte osakaaluks 92,9%.

ENSV

Aug 6, 1940

II Riigivolikogu esitab 22. juunil Nõukogude Liidule palve võtta Eesti vastu NSVLi koosseisu. 6. augustil otsustab Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldada ning Eesti arvatakse NSVLi koosseisu. Juba juulikuus oli alanud maaomandi ümberjagamine ja ettevõtete natsionaliseerimine. 1940. a sügisel tuli käibele NSV Liidu rubla.

Vabadussõja monumentide hävitamine

Sep 23, 1940

Näiteks Reaali poiss viiakse ära päise päeva ajal.

Rahareform

Nov 25, 1940

Tuli käibele NSV Liidu rubla.

Juuniküüditamine

Jun 14, 1941

Juuniküüditamiseks nimetatakse Nõukogude võimude poolt 14. juunil 1941 toime pandud deporteerimist, kui Eestist viidi sunniviisiliselt ära Venemaale umbes 10 000 inimest. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

Nõukogude Liidu ründamine

Jun 22, 1941

​22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu. Saksamaa sõjaplaanides oli Eesti hõivamisel teisejärguline koht väegrupi Nord ülesannete seas. Põhieesmärk oli Leningradi vallutamine.

Hävituspataljonid

Jun 24, 1941

Vormiliselt vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis abistas 1940. aastatel NSV Liidu läänepiirkondades julgeolekuorganeid vastupanuliikumise mahasurumisel. Hävituspataljonide põhiülesandeks oli peale võitluse „vaenlase diversantide ja parašütistide vastu” ka võitlus metsavendadega ja „põletatud maa taktika” elluviimine (s.t nende materiaalsete ressursside hävitamine, mida ei suudetud taganemisel evakueerida).

Jätkusõda

Jun 25, 1941

Jätkusõda oli Talvesõja jätk 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Ka eestlased läksid Soomele appi, moodustati eestlaste väeosa JR 200. Sõja lõpupoole Sinimägede lahingutes võidavad soomlased - sõlmivad 17. sept NSVL rahu ja Soome jääb okupeerimata, säilitavad iseseisvuse.

Suvesõda

Jul 7, 1941

Eesti metsavendade võitlus julgeolekuüksuste, hävituspataljonide ja Punaarmee osade vastu 1941. a suvel.

Saksa okupatsioon Eestis

Period: Oct 21, 1941 to Sep 17, 1944

Saksamaa ei kavatsenud NSV Liidu poolt 1940. a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Eestis taastati enne 20. juunit 1940 kehtinud seadused, kui need ei olnud vastuolus Saksa seadustega. Kindralkomissari juures tegutses kohalik haldusaparaat – Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel. Saksa julgeolekupolitseile allus eesti julgeolekupolitsei. 1942. aasta alguseks hävitati kõik ligi 1000 Eestisse jäänud juuti.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

1. a veebruari algul sai Eestist Teise maailmasõja rinde lähitagala. Siin asusid Saksa varustus- ja moonalaod, reservüksused jm. Nõukogude kaugtegevuslennuvägi ründas Tallinna 1944. a 9. märtsi õhtul ja 10. märtsi varahommikul. Maha põles umbes 20% Tallinna hoonetest, tugevasti kannatas ajalooline vanalinn, samuti rahvuslik sümbol Estonia teater. Koos vigastustesse surnutega hukkus üle 600 eraisiku, haavata sai umbes 500.

Sinimägede lahingud

Jul 24, 1944

Vaivara vallas, umbes 20 km Narvast läänes, Sinimägede kõrgustikul 1944. aasta 24. juulist 10. augustini peetud lahing, mis oli üks ohvriterohkemaid Eesti pinnal. 1944. aasta juuli lõpus valmistas Punaarmee ette suurema pealetungi Narva rindelõigus, et murda Saksa vägede kaitse ja vallutada Eesti. Narwa armeegrupi ja Leningradi rinde vahel. Punaväed ei suuda ülekaalust hoolimata kaitsest läbi murda ning asuvad augustis pealetungile lõunast, mis osutub ka edukaks.

Sakslaste taandumine Eestist

Sep 16, 1944

Punaarmee edu Lätis ja Leedus ähvardas Eestisse jäänud vägesid sissepiiramisega ning 16. septembril nõustus Hitler Mandri-Eesti mahajätmisega. 17. septembril algas Emajõe rindelt Punaarmee pealetung, milles osales ka 8. Eesti laskurkorpus. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn.

Eesti taasiseseisvumiskatse ja Otto Tiefi valitsus

Sep 18, 1944

Jüri Uluots nimetas 18. septembril 1944 ametisse Vabariigi Valitsuse peaministri asetäitja ja siseministri Otto Tiefi juhtimisel. Valitsus avaldas ka deklaratsiooni, millega teatas Vabariigi Valitsus, et Eesti Vabariik on käimasolevas sõjas neutraalne. Deklaratsioon loeti raadios ette. 20. septembril heisati Toompeal sinimustvalge lipp, mis lehvis seal, kuni linna vallutas Punaarmee 22. septembril. Enamik valitsusest arreteeriti, pääsesid Johannes Klesment, Rudolf Penno ja Jüri Uluots.

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944

Eesti lipu asemel heisatakse punalipp Hermanni torni. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus.