Eesti ajalugu

By GoodBoyDK

  • Veebruarirevolutsioon

    Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.

  • Autonoomiaseaduse projekt

    Seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele.

  • Rahutused pealinnas

    Eestisse jõudsid teated rahutuste kohta ning Tallinnas tekkis ülelinnaline streik.

  • Demonstratsioon Petrogradis

    Petrogradis toimus hiiglaslik demonstratsioon.

  • Ajutise Valitsuse määrus

    Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mis tähendas, et uue haldusüksuse etteotsa astus kubermangukomissar Jaan Poska, valitakse ajutine Maanõukogu (Maapäev) ja ametisse saab Maavalitsus. Mis on omaette väga oluline autonoomiaperiood.

  • Saksa vägede sissetung

    Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimane looduslik tõkke teel Eestisse. (kuna kuud ei saa panna päevata, siis siin päev pole õige)

  • Saksa vägede sissetungimine 2

    Lääne- Eesti saarestiku hõivamine

  • Ajutise Valitsuse kukutamine

    Saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest.

  • Võimu ülevõtmine

    Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle

  • Maanõukogu otsus

    Toompea lossis kogunesid rahvasaadikud ja võtsid vastu ajaloolise tähtsusega otsuse.

  • Esimesed sammud iseseisvumise poole

    Hakkati selgitama välja kuidas teised riigid suhtuvad Eesti iseseisvusesse. Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon

  • Asutava Kogu valimiste katkemine

    Jaanuari lõpul katkesid enamlased Asutava Kogu valimised.

  • Saksa pealetung

    Toimus saksa vägede pealetung.

  • Päästekomitee loomine

  • Iseseisvusmanifest

    Vanematekogu kiitis iseseisvusmanifesti heaks.

  • Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Selle päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.

  • Vabadussõja algus

    Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga

  • Narva vallutamine

    Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva.

  • Sundmobilisatsiooni väljakuulutamine

    Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine. Lisaks eestis kuulutati välja ka sundmobilisatsioon.

  • Võru vallutamine, Johan Laidoner

    Punavägi vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.

  • Esimene välislaen

    Eesti sai Soomelt 10 miljonit marka.

  • Inglise laevastik

    Inglise laevastik jõudis Liibavist Tallinna.

  • Punavägi vallutas Rakvere

  • Punavägi vallutas Tartu

  • Kaitsevägede ülemjuhataja määramine.

    Eesti Vabariigi kaitseväe ülemjuhatajaks määrati palkovnik Laidoneri.

  • Punavägi vallutas Tapa

  • Punaarmee pealetung

    Aasta esimese nädalaga pidurdati punaarmee pealetungi.

  • Rahvaväe vastupealetung

  • Vastupealetung

    Nüüd algas Eesti sõjaväe vastupealetung.

  • Tapa vabastamine

    Eesti vägi vabastas Tapa.

  • Rakvere vabastamine

    Eesti vägi vabastas Rakvere.

  • Tartu vabastamine

    Eesti vägi vabastas Tartu

  • Narva vabastamie

    Eesti vägi vabastas Narva

  • Paju lahing

    Võit avas Eesti väele tee Valka.

  • Valga ja Võru vabastamine

    Eesti vägi vabastas Valga ja Võru.

  • Kuperjanovi surm

    Paju lahingus haavatud saanud Kuperjanov suri ära.

  • Talupojade mäss

    Väheinformeeritud Saaremaa talupojade mäss EV vastu.

  • Eesti taasvallutamine

    Punavägede vastupealetung Eesti taasvallutamiseks, kuid neid peatati.

  • Talupojade mässu lõpp

  • Asutava Kogu valimised

    Need kestus oli 3 päeva vältel.

  • Asutava Kogu avamine

    Enamus kohti kuulus vasakpollsetele võimudele.

  • Ajutise Valitsuse tagasi astumine

    Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.

  • Esimene pealetung Petrogradile

    Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.

  • Ingerimaa vabastamise operatsioon

    Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks.

  • Eesti iseseisvuse deklaratsioon

    Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse dekloratsiooni.

  • Punaväed peatati

    1. veebruaril alustatud taasvallutamist peatati.

  • Pihkva vallutamine

    Eesti vägi vallutas Pihkva.

  • Eesti väe pealetung Jakobstadti

    Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurst Jakobstadti

  • Eestlaste väe laiali saatmine

    Venemaal saadeti Eesti punaväed laiali.

  • Landeswehri sõja algus

    Sõda algas sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures.

  • Punaväe vastupealetung

    Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse vastu

  • Limbaži ja Straupe lahing

    Lahing toimus Eesti väe ja Rauddiviisi vahel. Kestis 2 päeva vältel.

  • Võnnu lahing

    Kestis kolme päeva vältel. Lahingus võitsid eestlased, mille mälestuseks on võidupüha.

  • Eesti väe pealetung Riia suunas

    Kestis kuni 3. juulini.

  • Pihkva tagasivallutamise algus

    Algas punaväe sissetung Pihkva tagasivallutamiseks.

  • Punavägi vallutas Pihkva

  • Rahuläbirääkimised Pihvas

    Rahuläbirääkimised venelastega Pihvas jäid tulemusteta.

  • Eesti teine pealetung Pihkvale

  • Maaseaduse vastuvõtmine

    Sellega võõrandati 97% mõisamaid riigile.

  • Loodearmee teine pealetung Petrogradile

  • Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale

  • Vene valgekaarlaste toetamise lõpp

    Valitsus otsustas, et Eesti rohkem ei anna toetust vene valgekaarlastele.

  • Loodearmee desarmeerimine

    Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine.

  • Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel

    Kestis detsembri lõpuni. Punavägi proovis parandada oma positsiooni Eestis läbirääkimiste ajaks.

  • Uus valitsus

    Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitus, mille peaministriks oli Tõnisson.

  • Krivasoo lahingud

    Kestis 9. detsembrini. Eestlased lõid tagasi venelaste väed.

  • Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena

  • Rahuläbirääkimised

    Tartus algasid rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Poska, Nõukogude Vene delegatsiooni aga Joffe.

  • Kirjutati alla vaherahuleping

  • Hakkas kehtima vaherahu

  • Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel

    Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar ja Saksamaa välisminister kirjutasid alla mittekalletungi lepingu.

  • Teise Maailmasõja algus

    Saksamma ründas Poolat

  • Baaside leping

    Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

  • Baltisakslaste lahkumine

    Hitler pidas kõne, kus ütles, et sõjavägi läheb tagasi Saksamaale

  • Maavägede sissemarss

    Maavägede sissemarss Eestisse

  • Eesti okupeerimine

    Algas Nõukogude okupatsioon Eestis, mis kestis esmalt kuni 1941. aasta sügiseni

  • Riigivolikogu valimised

    Juuli esimestel päevadel saadeti Riigikogu laiali ja kuulutai välja Riigivolikogu valimised

  • Juunipööre

    Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis

  • Saksa okupeerimine

    Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

  • Suvesõda algus

    Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste ja Saksa armee võitlus NSV Liidu armee ja NKVD vägede vastu.

  • Massiküüditamine

    Massiküüditamine toimus kõigis kolmes Balti riigis

  • SS-legioon

    Augustis kuulutatu välja Eesti SS-legiooni asutamise

  • Sõda jõuab taas Eestisse

    1. aastal jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung