I ms - Vabadussõda

I maailmasõja puhkemine

1914

Ühel pool Keskriigid (Austria Ungari + Saksamaa), teisel pool Antant (Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia). Ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine.

Sakslased annavad pealelöögi

1915

Esialgu olid venelased edukad, kuid 1915. annavad Sakslased pealelöögi ning rindejoon jõuab Riia alla (Poola ja Leedu alad juba vallutatud. Vene tsaaririik alustab tööstuse evakueerumisega Eesti aladelt.
Samal ajal tegutseb Põhja-Eestis Pätsi loodud Linnade liidu komitee ning Lõuna-Eestis Tõnissoni loodud komitee.

Ränk talv

Period: 1916 to 1917

1. Aasta talv, ükski sõdiv riik enam ei jaksa, valmisolek iga hinna eest sõda lõpetada. Talv on ka külm, ränk, nälg vaevab kõiki pooli. Venemaal tagala kukub kokku ning seejärel puhkeb revolutsioon Petrogradis (peterburis).

Spontaanne revolutsioon

Feb 27, 1917

Rahval on mõõt täis ning tullakse tänavatele, ka sõjavägi on ülestõusnute poolel. Võim läheb ülestõusnute kätte, vana võim langeb, moodustatakse ajutine valitsus Riigiduuma saadikutest.
Samal ajal kujunevad Petrogradis suurtes tehastes Nõukogud ehk. vasakpoole revolutsiooniline võim.

Revolutsioon levib Eestisse

Mar 2, 1917

Revolutsioon levib Eestisse, samuti tullakse tänavatele. Eestis kujuneb samuti mitu liini- ajutine valitsus ning Nõukogud, kes tahavad proletaarset revolutsiooni läbi viia.
Nõukogud esialgu sotsiaaldemokraatlikud.
2. Märts vallutatakse kõik vanglad, pannakse põlema (Toompea ja Paksu Margareeta vanglad).
Eestis hakkab oma võimu teostama Jaan Poska.(Petrogradi ajutine valitsus nimetab ta ametisse)

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Mar 26, 1917

Tulevad jälle kokku rahvuslikud liidrid, et otsustada mida teha edasi, otsustatakse nõuda autonoomiat ning koostatakse autonoomia eelnõu- Eesti koondada ühtseks kubermanguks.
Petrogradis otsustatakse koostada eestlaste meeleavaldus, ligi 40 000 eestlast, esitatakse autonoomia eelnõu.

Eesti saab autonoomia

Mar 30, 1917

1. Märts- eesti saab autonoomia- eesti ja liiviimaa eesti osa ühendatakse ühtseks kubermanguks (esimest korda üldse). Tuli valida esinduskogu, Maapäev ehk eestimaa ajutine maanõukogu (esinduskogu). Poska korraldab selle valimisi.

Maapäev koguneb

Jul 1, 1917

Osalevad parteid olid:
Demokraatlik plokk- Eesti liberaalid, Tõnissoni partei- 23% häältest
Eesti Maarahva Liit - Pätsi partei
Tööerakond- sotsiaaldemokraatlik, linna keskklass, Eesti haritlased, kes tahavad sotsiaalreforme. Jüri Vilms. 21% häältest
Eesti vähemlased- praktiliselt hääli ei saa, menševikud, toetavad Eesti Vabariiki
Bolševikud- saavad kõige suurema osa häältest, 39%. Ei tunnusta Eesti omariiklust.

Sakslased vallutavad Riia

Oct 16, 1917

1. Aastal sakslased vallutavad Riia, hakkavad lähenema Tallinnale ning tungivad Saaremaale ja Hiiumaale. Maapäev võtab kursi iseseisvusele. Selleks on vaja moodustada ka välisdelegatsioon, kas välisriigid on valmis iseseisvusideed toetama. Jaan Tõnisson eesotsas hakkab otsima võimalusi Venemaast eralduda.Oleks vaja valida uus Asutav Kogu, kes oleks iseseisvusega nõus Bolševikud juba valmistavad ette võimu haaramist ja riigipööret, tahavad alustada Petrogradis ning kukutada ajutise valitsuse.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

1. Oktoober- ajutise valitsuse kukutamine Petrogradis, kuulutatakse välja uut tüüpi riik, Nõukogude riik.

Oktoobripööre

Oct 27, 1917

Sõjarevolutsioonikomitee- bolševikemeelsed relvastatud üksused, punakaartlased valmis ka Eestis võimu üle võtma. Neid kontrollis Viktor Kingissepp ning Jaan Anvelt. 27. Oktoober- võim Eestis läheb Nõukogude kätte, Kingisepp haarab Poskalt võimu

Maapäev koguneb Toompeal

Nov 28, 1917

Maapäeva aga ei ole laiali aetud. 28. November tullakse Toompeale kokku, kes kuulutab enda võimu ning et kehtivad ainult Maanõukogu valitud seadused.

Bolševike reformide elluviimine

Period: Nov 28, 1917 to Feb 18, 1918

Omavalitsused asendatakse Nõukogudega
Politsei asendatakse miilitsaga, miilits saadetakse laiali, asemele tuleb punakaart
Kodanikuvabadusi hakatakse piirama, muude ideoloogiate esindajate õiguseid piiratakse.
Suuromand natsionaliseeriti/kuulutati rahva omandiks, kuid ei antud talupoegadele, vaid öeldi et tehakse sotsialistlikud suurmajandid.
Ainult bolševike lehed.
Võimu haaramiseks Tallinnas oli moodustatud Sõja-Revolutsiooni komitee- punakaartlaste salgad.

Sakslaste pealetung

Feb 18, 1918

Baltisakslased said eriti karmilt maareformidega pihta.Baltisakslasi hakatakse arreteerima ja küüditama venemaale. Selle peale saksa väed asuvad pealetungile 18. Veebruar 1918.
Samal ajal Eestis sõltus see, kelle käes võim on sellest kellel on kohapeal võim/sõjavägi.

Iseseisvusmanifest

Feb 23, 1918

Sakslaste pealetungi järel hakkavad ka punased vaikselt taanduma. Nüüd on eestlastel võimalus.
Maapäeva volitatud kolmeliikmeline päästekomitee, otsustatakse vastu võtta iseseisvus. Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk. Esimest korda loeti manifest välja Pärnus, Endla teatri rõdult 23. Veebruaril 1918.

Iseseisvumine

Feb 24, 1918

Tallinnas kuulutatakse iseseisvus välja 24. Veebruaril, moodustati ka Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Päts- valitsus üheks päevaks.

Saksa okupatsioon

Period: Feb 25, 1918 to Nov 11, 1918

Siinsed baltlased tahtsid luua oma balti hertsogiriiki
Bresti rahu Saksa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel
Ühendatud Balti hertsogiriik

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Compiegne’i vaherahu 11.november
Sakslased kaotavad I maailmasõja
Venemaa tahab tagasi võtta tsaari Venemaa territooriumid.

Algab vabadussõda

Nov 28, 1918

Kõigepealt Eestil vaja otsustada kas minna Venemaaga sõtta või lasta end üle võtta. Eesti ajutine valitsus otsustab iseseisvust kaitsta. 28.november 1918 - Vabadussõja algus.

Narva-Joala lahing

Nov 28, 1918

Esialgu kutsutakse vabatahtlike Eesti rahvaväkke, kuid see ei andnud suuri tulemusi. Ainult 600 sõdurit Narva-Joala lahingus- punased suudavad üle tungida.

Eesti töörahva kommuun

Period: Nov 29, 1918 to Jun 5, 1918

1. November punased vallutavad Narva. Kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun- esimene Eesti nõukogude vabariik. Valitseb kommuuni nõukogu. Hakatakse ellu viima reforme: omandi natsionaliseerimine, poliitiliste vastaste represseerimine.

Aktiivne Eesti sõjavägede reformimine

Period: Dec 1, 1918 to Jan 1, 1919

1.Laidoner jõuab Eestisse
2. Luuakse selge käsuliin- staap, staabiülem, kes annab käsu.
3. Sundmobilisatsioon- kõik teatavas vanuses mehed peavad Eesti rahvaväega liituma
4. Luuakse sõjaväe staap
5. Luuakse eriväeosad, nt Kuperjanovi partisanid- juhiks Julius Kuperjanov, Sakala partisanid, Skautpataljon.
6. Välisabi: Britid saadavad appi oma eskaadri, soome vabatahtlikud, Taani vabatahtlikud
7.Soomusrongid, soomusautod

Kehra lahing

Jan 4, 1919

Peatati punaarmee pealetung Tallinnale, valmistuti ühtlasi ka vastupealetungiks

Rahvaväe pealtung

Jan 7, 1919

Rahvavägi läheb pealetungile 1919 7. jaanuar soomusrongiga- Laidoneri käsul. Vabastati Tapa, Jõgeva ja Ruhnja.

Paju lahing

Jan 23, 1919

Kõige võikam lahing Eesti ajaloos. Paju lahing võidetakse, liigutakse Võru ja Petseri poole. Lahingu käigus hukkus Julius Kuperjanov. Jaanuari kuuga Eesti territoorium vabastatud.

Vallutatakse Petseri

Feb 4, 1919

Asutav kogu tuleb kokku

Apr 23, 1919

1. Aprill Estonia kontserdisaalis. Asutav kogu kuulutab välja kahe seaduse ettevalmistamise,
   1. Seadus maaseadus- kes tuleb sõtta see saab maad 2. Seadus Põhiseadus, sõda peetakse rahvusriigi nimel.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Konflikt Lätis Saksa väekoondisega.
Sõlmiti vaherahu, tulemuseks baltisakslaste rolli vähenemine.

Võnnu lahingu võit

Jun 23, 1919

Kestis 19.-23. juuni, tähistame ka tänapäeval Võidupüha 23. juunil. Lahing toimus Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel. Eestlased saavutasid võidu.

Tartu rahu läbirääkimised

Period: Dec 1, 1919 to Feb 1, 1920

Kõigepealt lepiti kokku piiri osas.
Järgmisena majandusküsimused: Eestil ei ole osa tsaarivenemaa võlgadest, varade tagastamine, lubati soodsaid kaubanduslepinguid, venemaa ütleb igaveseks ära suverääni õigustest eesti alale.

Relvarahu kokkulepe

Jan 3, 1920

1. Jaanuar relvarahukokkuleppe- sõjategevus rinnetel on lõppenud

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Taru rahulepingule allakirjutamine 2. Veebruar 1920