Jaapan ajalugu kuni 20.sajandini

Varariiklikud moodustised

200

Yamato ajastu algus

250

tuntakse ajastule tüüpiliste suurte ülikuhaudade (kofun) järgi ka Kofuni ajastuna. Sel ajal ühtsest riigist ilmselt veel rääkida ei saa. Honshū lõunaosas valitses oma piirkondi hulk omavahel sõdivaid ülikusuguvõsasid. Jätkus intensiivne migratsioon Koreast ja Hiinast. Tulnukad tõid kaasa hiina kultuuri, mis levis ülikkonnas, ning osalesid võitluses poliitilise ülemvõimu pärast.

Yamatai riik

300

Seda olevat valitsenud preesterkuninganna Himiko, kelle võimu alla kuulunud enam kui 30 väikevaldusest koosnev konföderatsioon. Yamatai vahetas saadikuid Wei riigiga Hiinas ja Baekjega Koreas. Tänapäeval peetakse Yamataid hilisema Yamato riigi eelkäijaks, mille järgi on saanud nime järgmine ajastu Jaapani ajaloos.

Esimene paikne pealinn Nara

Jan 16, 710

Keisrinna Genmyō rajas esimese paikse pealinna Nara, mille järgi on saanud nime vastav ajastu Jaapani ajaloos (710–794). Nara ajastut iseloomustas eeskätt keisrivõimu konsolideerumine.

Ülemjuhatajaks sai Yorimoto ja residentsiks sai Kamakura

Jan 1, 1192

1. a omistas keiser Minamoto no Yoritomole šoguni e “ülemjuhataja” tiitli. Yoritomo valis oma residentsiks Kamakurasse, kuhu viis oma õukonna ja valitsuse, mida nimetas “telgivalitsuseks”

Esimene sõjakäik Jaapani vastu

Jan 1, 1274

Mongolid korraldasid koos hiinlaste ja korealastega Jaapani vastu kaks sõjakäiku, vastavalt 1274. ja 1281. a, mis vaatamata ühendväe ülekaalukatele jõududele mõlemad ebaõnnestusid sissetungijate laevastiku ja sõjaväe hävitanud taifuuni tõttu.

Teine sõjakäik Jaapani vastu

Jan 1, 1281

Mongolid korraldasid koos hiinlaste ja korealastega Jaapani vastu kaks sõjakäiku, vastavalt 1274. ja 1281. a, mis vaatamata ühendväe ülekaalukatele jõududele mõlemad ebaõnnestusid sissetungijate laevastiku ja sõjaväe hävitanud taifuuni tõttu.

Keisrivõimu taastamine

Jan 1, 1333

Kamakura šogunaadi nõrgenemine tõi 14. saj algul kaasa rivaalitsevate suguvõsade vahelise kodusõja, mille käigus lühikeseks ajaks (1333–1336) taastati keisrivõim (nn Kemmu restauratsioon). Restauratsiooni toetanud Ashikaga suguvõsa rajas aga uue šogunaadi ja viis 1338. a oma residentsi keisrilinna Kyōto Muromachi rajooni, mille järgi Ashikaga šogunaadi valitsemisaega (1336–1573) tuntakse ka Muromachi ajastuna.

Lõppesid kodusõjad

Jan 1, 1392

Ashikaga šogunaat ei suutnud luua nii tugevat ja tsentraliseeritud võimu, kui seda oli teinud eelmine, Kamakura šogunaat. Kuni 1392. a-ni kestsid kodusõjad. Pealinnas oma võimu kindlustanud šogun andis kohalikele suurnikele (daimyo) senisest suuremad õigused oma valduste valitsemisel.

Esimesed kontaktid läänega

Jan 1, 1543

Samuti arendati Hiinaga mõningast kaubavahetust ja tehti koostööd Hiina idarannikut rüüstavate jaapani piraatide vastu. 16. saj tekkisid esimesed kontaktid Läänega. 1543. a saabusid Kyūshūle portugallased, kes rajasid seal kaubabaasi ja panid aluse üle sajandi kestnud nn nanban kaubandusele Jaapani ja Euroopa vahel. Sajandi lõpus järgnesid neile hispaanlased ja hollandlased. Esimene jesuiidi misjonär, prantslane Francis Xavier saabus Kyūshūle 1549. a. Kohalike daimyo’de toel levis katoliiklus se

Viimase Jaapani šogunaadi rajamine

Jan 1, 1603

Muromachi ajastu viimast sajandit iseloomustasid pidevad sõjad ja feodaalne killustatus. Ajastut vahemikus 1478–1605 tuntaksegi seetõttu Sõdivate riikide ajastuna (sengoku jidai), mil maaisandad pidasid sõdu nii omavahel kui ka šõguni valitsusega. 16. saj lõpul püüdsid võimu haarata mitmed suguvõsad. Viimaks läks see korda Tokugawa Ieyasul (1543–1616), kes 1603. a rajas uue šogunaadi, mis jäi viimaseks Jaapani ajaloos ja kestis kuni 1868. a-ni.

Tokugawa šoguni pandi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile

Jan 1, 1868

Reformimeelne fraktsioon sundis valitsuses viimase Tokugawa šoguni tagasi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile. Sellepärast nimetatakse neid sündmusi ka Meiji restauratsiooniks aasta varem troonile tõusnud keiser Matsuhito valitsemise deviisi järgi “valgustatud valitsemine”.

Uueks pealinnaks kuulutati Edo

Jan 1, 1868

Riigi pealinnaks kuulutati Edo, mis nimetati ümber Tokyōks. Sinna viidi üle ka keisri õukond.

Mindi üle lääne tüüpi valitsusele ja konstitutsioonilisele monarhiale

Jan 1, 1889

Poliitiliste reformide kaks aastkümmet, mille vältel mindi üle lääne tüüpi valitsusele ja konstitutsioonilisele monarhiale kulmineerus 1889. a esimese konstitutsiooni vastuvõtmisega. Samal ajal hakati propageerima rahvuslust. Selle üheks väljenduseks sai riiklikult toetatud ja institutsionaliseeritud šintoism, millele anti riigiusu staatus.

Uus pealinn Heiani

Mar 2, 2022

1. a rajas keiser Kammu (valitses 781–806), keda peetakse üheks silmapaistvamaks keisriks Jaapani ajaloos üldse, uue pealinna Heiani (hilisem Kyōto), mis jäi keisri residentsiks ja riigi ametlikuks pealinnaks ligi 1000 aastaks.

Asuka ajastu algus

Mar 2, 2022

See on oma nime saanud tänapäeva Asuka küla järgi Narast lõuna pool, mille piirkonnas asusid Yamato valitsejate residentsid. 6.–7. saj jooksul alistas Yamato oma ülemvõimule kogu Honshū lõunaosa ja Kyūshū saare. Hiina eeskujul hakkasid selle valitsejad tituleerima end keisriteks.