-
200
Varariiklikud moodustised
Hiljemalt 2.–3. saj hakkasid Jaapanis tekkima varariiklikud moodustised. 3. saj Hiina kroonikad räägivad Jaapani saartel asunud Yamatai riigist. Seda olevat valitsenud preesterkuninganna Himiko, kelle võimu alla kuulunud enam kui 30 väikevaldusest koosnev konföderatsioon. -
250
Yamato ajastu
Yamato ajastu (u 250–710) esimest poolt (250–538) tuntakse ajastule tüüpiliste suurte ülikuhaudade (kofun) järgi ka Kofuni ajastuna. Sel ajal ühtsest riigist ilmselt veel rääkida ei saa. Honshū lõunaosas valitses oma piirkondi hulk omavahel sõdivaid ülikusuguvõsasid. Jätkus intensiivne migratsioon Koreast ja Hiinast. Tulnukad tõid kaasa hiina kultuuri, mis levis ülikkonnas, ning osalesid võitluses poliitilise ülemvõimu pärast.
Yamato ajastu teist poolt (538–710) tuntakse Asuka ajastuna. See on o -
300
Yamatai riik
-
Jan 1, 710
Nara ajastu
Nara ajastut iseloomustas eeskätt keisrivõimu konsolideerumine. Jätkusid tihedad sidemed Tangi õukonnaga, kuhu iga 20 aasta järel saadeti suur saatkond. Pealinn Nara projekteeriti ja ehitati Hiina Tangi riigi pealinna Changani eeskujul. -
Jan 16, 1185
Kamakura ajastu
Kamakura ajastu (1185–1333) tähistas üleminekut keisrivalitsuselt šogunaadile. Kamakura ajastul katkesid suhted Hiinaga. Pärast mongolite võimu kehtestamist Hiinas ja Korea tunnistamist ennast mongolite Yuani dünastia vasalliks, nõudis Hubilai-khaan seda ka Jaapanilt, millele šogun vastas keeldumisega. -
Jan 16, 1336
Muromachi ajastu
-
Jan 1, 1478
Sõdivate riikide ajastu
Muromachi ajastu viimast sajandit iseloomustasid pidevad sõjad ja feodaalne killustatus. Ajastut vahemikus 1478–1605 tuntaksegi seetõttu Sõdivate riikide ajastuna -
Meji ajastu
Võeti kiired meetmed Jaapani ühiskonna, poliitika ja majanduse moderniseerimiseks. Poliitiliste reformide kaks aastkümmet, mille vältel mindi üle lääne tüüpi valitsusele ja konstitutsioonilisele monarhiale kulmineerus 1889. a esimese konstitutsiooni vastuvõtmisega. Samal ajal hakati propageerima rahvuslust. Selle üheks väljenduseks sai riiklikult toetatud ja institutsionaliseeritud šintoism, millele anti riigiusu staatus. -
Heiani ajastu
Heiani ajastu (794–1185) oli keisrivõimu ja jaapani klassikalise kultuuri kõrgperioodiks. Samas hakkas juba 9. saj keskel keisrite osa riigi tegelikus valitsemises vähenema. Poliitiline võim kandus üha enam omavahel konkureerivate tugevate suguvõsade kätte, kes tuginesid kujunevale elukutseliste sõdalaste – samuraide – klassile ja era-armeedele. Heiani ajastu viimased aastakümned möödusid kodusõdades. -
Asuka ajastu algus
See on oma nime saanud tänapäeva Asuka küla järgi Narast lõuna pool, mille piirkonnas asusid Yamato valitsejate residentsid. 6.–7. saj jooksul alistas Yamato oma ülemvõimule kogu Honshū lõunaosa ja Kyūshū saare. Hiina eeskujul hakkasid selle valitsejad tituleerima end keisriteks.